|
||||
Nr 40 (979) Neljap�ev, 11. november 2010 |
||||
|
Arhiiv |
Hiljuti astus Videviku toimetu�sest l�bi 69-aastane hallip�ine r�hikas mees. Tal oli s�damel mi�dagi t�sist. See keeruka eluk�iguga mees on Henn Latt, viiekordne vanaisa, kelle meenutustest ja m�tetest p�hilise siin �ra toome. Et H. Latt kohtus �sja ka Sakala ajakirjaniku Margus Haavaga, laename oma pajatusse M. Haava loal m�ningaid k�nekamaid seiku ka 21. oktoobri Sakalas avaldatust. Sel kuu�p�eval m��dus (juba!) kaksk�mmend aas�tat p�evast, mil Venemaa avarustest �les leitud ning kodumaale too�dud president Konstantin P�tsi s�ilmed tammekirstus pidulikult Metsakalmistule viimsele puhkepai�gale s�ngitati. Teadu�p�rast oli K. P�ts �ks ajaloolisi v�tmeisikuid, t�nu kellele Eesti Vaba�riik rohkem kui �heksa aastak�mmet tagasi reaalsuseks sai. Ja teadagi polnud K. P�ts mitte �ksnes meie riigiisa, vaid oma pere ringis ka isa ja vanaisa. P�rnumaal Tahkurannas s�ndi�nud, aga isa poolt Viljandi juur�tega Eesti esimese presidendi Kons�tan�tin P�tsi traagilise elutee viimaste kuude ja matmispaiga kohta polnud Eestis kuni kaheksak�mnendate aastate teise pooleni suurt midagi teada. Muidugi polnud Ees�tis j��nud t�ielikuks saladuseks, et m�ni aeg p�rast diktaator J. Stalini surma oli raugaeas K. P�ts toodud 1954. aasta l�pul suure saladuskat�te all Venemaalt Viljandi l�histele J�mejala ps�hhiaatriahaiglasse. Miks oli K. P�tsi hoitud-pee�tud Venemaalgi vaimuhaigla(te)s? K�l�lap sellep�rast, et totalitaar�re�iimi tavade kohaselt tembeldati n�u�kogude v�imu vastu tegutsenud-v�idelnud tuhandeid v�i koguni sadu tuhandeid isikuid s�gavate m�tlemis- ja ps��hiliste h�irete all kannatanuteks. Sest kui sa juba kord s�andasid kahelda bol��evistlike-kommunistlike loosun�gite ja dogmade �igsuses v�i ko�gunisti nende j�rgijate vastu aktiivselt v�itlesid (nagu K. P�ts oli seda teinud), siis j�relikult pidi sinu m�tlemises ja �ldse aju�tegevuses midagi patoloogilist olema ja sind tuli allutada halas�tamatule ravire�iimile. Teiselt poolt � K. P�tsi tabanud ��rmiselt valusad vintsutused ja traagilised �leelamised olid ilmselt kahjusta�nud tema vaimset tasakaalu (ning peale selle avaldasid m�ju east joh�tuvad seniilsuseilmingud), ses�tap polegi imeks panna, et vana�kest tavavangla asemel ps�hhiaat�riahaiglas peeti. Miks l�binisti p�dur, aga iga t�simeelse patrioodi meelest ome�tigi vaba Eesti tipps�mboliks pee�tud Konstantin P�ts 1954. aastal �ldse Eestimaale tagasi toodi? Oleme kuulnud-lugenud, et teda ei peetudki toona enam n�ukogude v�imule mingiski m�ttes ohtlikuks ja sestap juhinduti p�him�ttest, et iga liiduvabariik kandku ise hoolt oma invaliidide eest� Kuid kumu K. P�tsi J�mejalas viibimise kohta levis 1954. aastal Eestis kulutulena ning aina sage�damini m�rgati haiglahoone �mber tasahilju liikuvaid inimesi, kes justkui p��dsid �ra arvata, millise palatiakna taga v�iks president viibida. K�llap sellep�rast viidigi vana ja vaevatud mees uuesti Venemaale. Aga kuhu? Nagu hil�jem selgus, oli see koht Bura�evo Kalinini (n��d Tveri) oblastis. Sealses haiglas viibis K. P�ts 1955. aasta algusest kuni surmani 1956. aasta 18. jaanuaril ning tema p�rm maeti haiglahoone l�hedale metsa. �Aastak�mneid oli Konstan�tin P�tsi p�rmu asupaik eestlastele teadmata. Kuhu oli president mae�tud? See k�simus vaevas paljusid, ka endisi julgeoleku�ohvitsere Henn Latti ja Valdur Timuskit, kes kont�rollisid K. P�tsi hauda otsides palju�sid sellekohaseid kuuldusi. On see kuskil L�tis, Leedus, Valge�venes v�i ikkagi Venemaal? Ajaloolane K�llo Arjakas on nentinud, et H. Lati ning V. Ti�muski otsinguist lugedes pani teda m�nev�rra imestama, miks mehed polnud kas mitte m�rganud v�i v�tnud p�ris t�siselt 1986. aastal ilmunud �Suure n�ukogude ents�klopeedia� k�idet, kus esimest korda oli mustvalgel nimetatud presidendi surmakohana Kalinini oblastit. Ideoloogiavahu k�rval olid selles teatmeteoses toodud faktid siiski t�iesti t�esed. Kalinini (Tveri) oblastisse Bura�evosse j�udsid oma otsin�gu�j�rjega esimestena 1988. aasta tei�sel poolel t�iesti omal k�el tegutse�nud H. Latt ja V. Timusk. Et V. Ti�musk on juba aastaid manalamees, saab nende meeldej��vate ning Eesti ajaloo jaoks v�ga t�htsate otsingute kulgu n��d meenutada vaid Henn Latt. Latt meedias just tihti s�na ei v�ta. Ometi oli tema see, kes j�udis esimese uurijana Kalinini oblastis asuvasse Bura�evosse ning seal asuvasse ps�hhoneuroloogiahaig�lasse. Samas kohas k�is Latt koos kaaslastega m��dunud suvel, seega 22 aastat hiljem vaatamas, kuidas on l�inud inimestel, kes neid esi�mese ekspeditsiooni aegu abistasid. �S�it Bura�evosse sai see�kord teoks kolme pension�ri ettev�t�mi�sena. Suur abi oli August Eriku, elup�lise pikamaa-autojuhi kara�vanautost ja Gustav Laatsi, Kanada pension�ri videokaamerast. Kulud kandsime koos. Muuseas, Gustav Laats on �kodumaareetur�, kes 1969. aastal p�genes L��nde. Nii et kirju seltskond, kes on siiski �le sellest, kes oli kes�� nendib H. Latt. Kes siis �ieti on Henn Latt? Ta on elu n�inud eakas mees, kellel pole enam midagi kaotada ning kes soovib r��kida j�reltulevatele p�lvedele oma lugu. Legendid Henn Latt valib hoolega s�nu ning on piinlikult korrektne. Oma minevikust ei tee aastatel 1963�1980 KGBs t��tanud Henn Latt saladust. �1980. aastal l�ksid meie teed lahku � pealegi veel n�nda, et j�in ilma s�jav�epensioni saamise �igusest,� jutustab ta. Henn Latt kinnitab, et aastal 1980 ei osanud keegi isegi unes n�ha N�ukogude Liidu lagunemist ning vabatahtlikult KGB-taolise kurjakuulutava organisatsiooni ridadest lahkumine t�hendas oma tulevikule j�meda kriipsu peale�t�mbamist. Keskkomitee ideoloogiaplee�nu�mil nimetas parteijuht Karl Vaino Henn Latti Eesti NSV ideo�loogiaprobleemiks number �ks, sest ta polnud koolijuhina truualamlikult k�iki parteikomiteest tulnud k�ske t�itnud. �See oli mulle nagu surmaotsus: keskkomiteega v�idelda polnud v�imalik,� meenutab Latt, kes pidi p�evapealt loobuma �he Tallinna tehnikumi direktori ametikohast. Tallinnas ei s�andanud keegi teda enam t��le v�tta. Seep�rast asus mees t��le Rakvere rajooni Triigi ja Simuna kolhoosi varustajana. Aastad m��dusid ning h�vi�matuna tundunud impeerium hak�kas �mblustest k�risema. Eestis kogus j�udu Rahvarinne. Latt m�letab, et oli sel ajal �his�kondlikult v�ga aktiivne. �Mul on selgesti meeles, kuidas Trivimi Velliste k�sis 1988. aasta ��laulupeol kolmesaja tuhande inimese ees peetud k�nes, kuhu on stalinistid peitnud meie kunagised riigijuhid. �Me tahame nende hau�dadele lilli viia,� lausus ta. See tekitas Latis �leva tunde. �N�is, et rahvas oleks vajaduse korral l�inud kuhu iganes kui �ks mees � vaimustus oli nii suur.� Ta �tleb, et sealsamas k�pseski temal m�te selgitada v�lja, kus on leidnud viimse puhkepaiga Eesti Vabariigi esimene president Konstantin P�ts. K�igepealt otsustas Latt kont�rollida Tveri varianti. Ta tegi selle ettepaneku kunagisele kolleegile, 1983. aastal KGBst lahkunud Val�dur Timuskile. Latt ise viibis toona endiselt EKP juhtide eest maapaos, omal ajal polkovnikupaguniteni j�udnud Timusk oli pension�r. �Infot oli liikvel ohtralt ning legende leidus mitmesuguseid,� r��gib Henn Latt, kes hakkas eel�t��de k�rval koguma s�idu- ja kuluraha. Seda teenis ta oma�kas�vatatud kartuli, porgandi ja tilli m��gist. Erilist indu andis kuuldus, nagu oleks Tveris eesti turistidele n�idatud koguni presidendi haua�platsi. Kuuldusi ringles nii- ja naasuguseid. Doktor Gusseva �hel 1988. aasta oktoobrip�eval j�uti viimaks sinnamaale, et Henn Latt sai oma pikap-Moskvit�ile h��led sisse panna. Pikk teekond v�is alata. Varustaja�koge�mus �petas otsijat ekspeditsioonile kaasa v�tma mitmesugust provianti, sealhulgas vedelat valuutat ehk piiritust. �Tveris selgus muidugi, et asjad on hoopis teisiti, kui olime ette kujutanud: meid ei lastud kuhugi ligi,� jutustab Latt. �Esialgu kindlana tundunud niidid katkesid ega viinud edasi. Aga viimaks hak�kasid infojupid ootama�tult haa�kuma.� N�nda j�udsid otsijad v�lja Bura�evosse, Tverist 15 kilomeetri kaugusel asuvasse k�lakesse. Sel�gus, et P�ts oli t�epoolest seal viibi�nud. Kuigi Timusk ja Latt esitlesid end endiste KGB t��tajatena, ei antud neile presidendi haiguslugu ning teemat v�lditi igati. L�puks �nnestus Latil ja Ti�muskil kohtuda P�tsi viimase raviarsti, 83-aastase Ksenia Gus�sevaga. Selgus, et vana naine m�letas Eesti presidenti ja tema matmist v�ga h�sti. �See oli nagu tunneli l�pust paistev p�ikesekiir,� meenutab Henn Latt. �K�rges vanuses naist vaevasid muidugi terviseh�dad, kuid m�lu oli tal suurep�rane.� Gusseva jutu j�rgi taheti kuna�gist presidenti mulda s�ngitada eri�liselt. Haigla t��tajad t�id lahku�nule s�rgi, kuue ja pesu. T�pset matmispaika ei teadnud Gusseva enam �elda, kuid viis mehed m�lu j�rgi �hele vanale surnuaiale ning n�itas t�en�olise paiga. Sellega sai esimene reis �mber. Eestisse naasnud, andsid Latt ja Timusk presidendi pojapojale Matti P�tsile kohe videofilmi, mille oli nende tarvis teinud keegi kohalik, Aleksandr Sokolov. Peagi s�itsid Bura�evosse juba Matti P�ts ja muinsuskaitse esindajad. 1990. aasta 22. juunil kell 11.30 j�uti viimaks nii kaugele, et avati haud, kust leitud s�ilmed kuulusid t�epoolest president Konstantin P�tsile. �Minu ettev�tmist on p��tud alusetult seostada KGB ja teab kellega,� k�neleb Henn Latt kibe�dalt. �Saatuse tahtel olime meie Timuskiga siiski esimesed. Ega meil �ieti millegagi kiidelda ole. Ait�h ei �elnud meile muidugi keegi. Ka teise s�idu tegime meie, pension�rid, oma kulu ja kirjadega. �rge otsige siit KGB j�lgi.� Seda, kuidas president Metsa�kalmistule kodumaa mulda s�n�gitati, vaatas Latt telerist. Matustele teda ei kutsutud. J�lle Bura�evos T�navu pakkis Henn Latt taas asjad ning s�itis suvel koos kahe kaaslasega omal kulul Bura�evosse vaatama, mis on seal juhtunud p�rast presidendi s�ilmete v�lja�kaevamist. Ta leidis eest 1990. aastal val�landatud kohaliku v�imu esimehe Nikolai Pankratjevi ning 1988. aastal Konstantin P�tsi matmis�paiga otsinguid filminud Aleksandr Sokolovi, keda oli eestlastega suhtlemise t�ttu p�rast kuni N�u�kogude Liidu lagunemiseni samuti vintsutatud. Presidendi matmis�paiga saladuse avaldanud arsti Ksenia Gusseva haud oli nimetu ja r��mas. �Kui Eesti Muinsuskaitse Seltsi ekspeditsioon oli 1990. aastal lah�kunud, kaotas t�� Bura�evo asula�n�ukogu esimees Nikolai Pank�ratjev, kes oli surnuaial tehtud v�lja�kaevamise eest vastutuse enda peale v�tnud,� j�tkab Latt. �N��d, kaksk�mmend aastat hiljem, pa�lusin talt andestust eestlaste nimel, kes olid lahkunud Bura�evost Pank�ratjevit t�namata ja head aega �tlemata.� Riigit�� kaotanud, siir�dus Pankratjev suurde �risse ning k�tuseveos ulatuvat tema huvid praegu Muuga laheni v�lja. �K�ige rohkem oli mul kahju doktor Gusseva hauast: see oli unustusse j�etud,� jutustab Latt kurvalt. �Panin sinna lille ja k��nla. Saatuse iroonia t�ttu oli tema matmispaik n��d niisamuti m�rgistamata nagu seegi, mille ta meile omal ajal riigisaladusena avaldas. Kas v�is doktor seda ku�nagi ette aimata?� Konstantin P�tsi v�idetavatest vastuolulistest �rihuvidest, vaiki-� vast ajastust, baaside lepingust, sel�lele j�rgnenud vaiksest alistu�misest on vii�masel ajal kirjutatud palju. Mida arvab meie esimesest presidendist Henn Latt? K�simus v�tab mehe m�tlikuks. �Seistes 1988. aastal tema ole�tatava matmiskoha juures, �tlesin talle: �Sa tegid k�ik, et oma rahvast s��sta�,� lausub Latt. �T�na lisak-� sin s�nad �v�ib-olla�. �hed k�si- vad, miks ta tegi niimoodi. Teised j�lle arvavad, et kui omal ajal oleks konfliktiks l�inud, oleks Eesti lihtsalt �ra p�hitud. Mul pole midagi varjata. KGBs olles ei m��ranud ma kellegi saa�tust ega kirjutanud alla �helegi surmaotsusele. Saage aru, siis polnud enam sellised ajad. Aga plekk on mul k�ljes surmani �sellest ei vabane. Ma ei saa Venemaalt pensioni ja Eesti oma on ka v�ike. Mulle pole Bura�evos k�igu eest antud ei aum�rki ega h�vitist s�idukulude katmiseks. Gustav Naan �tles kord, et iga mees tahab korragi elus ratsutada tiigri seljas, olgu v�i n�oga saba poole. Selle paneks mina endale motoks. Omal ajal ei m�elnud ma k�ige selle peale. K�llap tahtsin minagi midagi �ra teha, olla elus �kski kord �iges kohas. Mul oli see v�imalus.� |
|||
|
Väljaandja MTÜ Ajaleht Videvik, peatoimetaja Ants Tamme
Toimetus tellimusi ei vormista. |
||||
